Külmetus, gripp või tonsilliit?

Kui me pole kindlad, millesse oleme haigestunud, on parim moodus tugineda avalduvatele sümptomitele.

Enamus külmetusi algab järk-järgult: kogeme nõrkustunnet, valu neelamisel, nuuskame, aevastame, pea valutab, ka söögiisu võib kaduda. Külmetudes ei ole inimesel tavaliselt palavikku; erandiks on lapsed, kelle puhul levinud külmetus võib esineda ka koos palavikuga.

Gripp kulgeb hooajaliselt, seega on sügisel või hiliskevadel grippi haigestumise tõenäosus üsna väike. Erinevalt külmetusest algab gripp tavaliselt äkki: esinevad tugevad valud lihastes ning liigestes, külmavärinad, kõrge palavik, kuiv köha, valu silmades ja peavalu.

Tonsilliit võib samuti kõrget palavikku põhjustada. Veelgi iseloomulikum on tugev valu neelates ning suurenenud ja punetavad mandlid, mis lisaks võivad olla kaetud ka valge katuga.

Angiini sümptomitega kaasnevad sageli suurenenud lümfisõlmed kaelapiirkonnas ning alalõua all.

Gripiviirus

Grippi haigestumiseks peame viirusega kokku puutuma. Viirus võib sattuda meie kehasse haigestunud inimese hingamisteedes olevate väikeste piiskade ja eritiste kaudu. Võime viirusesse haigestuda ka kaudselt: olles kontaktis objektidega, mis sisaldavad hingamisteede eritisi ja viiruseid.

Kui me pole veel nakatunud või vaktsineeritud viiruse teatud alamtüübi vastu, on sellega kontaktis olles tõenäosus jääda haigeks kõrge. Nakatumine viiruse teatud alamtüüpi ei kaitse meid gripi eest täielikult, kuid see hoiab ära haiguse tõsisema kulgemise, kui inimene gripiviiruse sama alamtüübiga taas nakatub.

Kui ohtlik on gripp?

Kui me pole samal ajal mõnest teisest haigusest paranemas, läheb gripp tavaliselt üle ilma komplikatsioonideta ning see pole ohtlik.

Voodis lamamine pole gripist paranemiseks vajalik. Kui sul on palavik ning tunned end halvasti, on suuremast füüsilisest ning vaimsest stressist hoidumine soovituslik.

Pärast gripist tervenemist on soovituslik alustada normaalsete igapäevaste tegevustega järk-järgult. Peame olema eriti ettevaatlikud talvel; külm õhk võib vallandada köha ja õhupuudust, sest viirused kahjustavad hingamisteede limaskesta, mis muidu tolmuosakeste ja viiruste eest kaitseks.

Millal minna arsti juurde?

Üldjuhul võime paraneda gripist arsti juurde minemata. Arst hindab, kas haiguse tõsisem kulg võiks vajada haiglaravi, teistel juhtudel spetsiifilisi ravimeid välja ei kirjutata. Gripp on viirusnakkus, mis ei allu antibiootikumiravile.

Arsti juurde tuleb minna vaid siis, kui sul ei õnnestu palavikku langetada, kui tunned lämbumistunnet / sul on hingamisraskused või kui haiguse kulg halveneb. Arsti juurde pead minema ka juhul, kui tundsid end ajutiselt paremini, kuid siis tõusis taas palavik ning hakkasid köhima mädast lima. Sellel juhul on tõenäoliselt lisaks tekkinud bakteriaalne infektsioon, mille vastu arst kirjutab välja sobivad antibiootikumid.

Kui inimese immunsussüsteem on hea ja füüsiline vorm korras, kestab gripp tavaliselt lühemat aega ning kulgeb kergemalt. Väikeste laste, vanurite ning kroonilist haigust põdevate inimeste puhul võib gripp kulgeda raskemalt ja kesta kauem. Gripi raskem vorm võib lisaks avalduda ka siis, kui algselt nakatume vaid ühe gripi alamtüübiga (igal aastal põhjustavad grippi erinevad viiruse alamtüübid).

Gripi ravimid

Viirusnakkuse ravimine antibiootikumidega ei ole efektiivne. Seega pole spetsiifilisi ravimeid, mida gripi ravimisel kasutatakse. Siiski on meil võimalus ravida nakkuse sümptomeid.

Meil on võimalus valida suure hulga valuvaigistite vahel, mis aitavad valu leevendada ning tugevamaks muudetud immunsussüsteem aitab samuti taastumist kiirendada. Viimastel aastatel on üha rohkem leitud tõendeid, et bioaktiivsed polüsahhariidid (immunoglükaan) parandab oluliselt meie immuunsussüsteemi funktsioneerimist. See võimaldab paremini ja kiiremini kaitsta meie keha külmetuse ja gripiviirustega nakatumise eest.

Gripi naturaalne ravi

Ravimtaimede ning nendest valmistatud ravimite kasutamisel peame olema ettevaatlikud, sest need võivad sisaldada aineid, mis ei sobi teiste ravimitega hästi kokku. Alati on turvalisem võtta ravimeid, mis sisaldavad ainult ühte aktiivset koostisosa. Mitme aktiivse koostisosa kombinatsiooni korral on keeruline ennustada, milline on nende koosmõju. Igal juhul on mõistlik osta ravimeid apteegist, kus on ebasoodsate mõjude kohta võimalik küsida vastava haridusega apteekritelt.

Gripi ennetamine

Grippi saab üsna efektiivselt ja turvaliselt ennetada vaktsineerides. Vaktsineeri end novembris või detsembris, juba enne gripihooaega. Seejärel vaktsineeri taas igal järgneval aastal. Vaktsiin ei paku pikaajalist immuunsust, kuid samas töötab vaid nende gripi viiruse alamtüüpide vastu, mida vaktsiin sisaldab. Igal aastal ringlevad meie ümber viiruse erinevad alamtüübid, mistõttu ka vaktsiini koostis igal aastal muutub.

Kuigi vaktsiin on väga turvaline, ei ole see 100% efektiivne. Seetõttu võime jääda grippi hoolimata sellest, et oleme vaktsineeritud. Eriliselt väheneb gripi ennetamise efektiivsus pärast vaktsineerimist eakatel – see ei tähenda, et vaktsineerimine oleks mõttetu.

Meil on võimalik end gripi ja külmetusviiruste eest kaitsta värskes õhus käies, sest kuiv õhk toas kuivatab meie limamembraane, võimaldades viirusel seeläbi kergemini meie kehasse siseneda. Samuti on arukas hoiduda rahvarohketest kohtadest, sest seal on suurem tõenäosus, et keegi on juba haige.

Eelkõige peame olema hoolsad, säilitama hea füüsilise vormi ja sööma tasakaalustatud toitu ning võimaldama endale piisavalt und ja puhkust. See on ainus võimalus säilitada tugev immuunsussüsteem, mis suudab vastu seista meile jahti pidavatele viirustele ja bakteritele.

Gripp: sümptomid, ravi, ennetamine

Avastage meie tooteid

Avastage meie tooteid

Liituge Medis e-uudiskirjaga

Liituge Medis
e-uudiskirjaga