Asist. Taja Železnik Ramuta, mag. mikrobiol.

Eakad ja immuunsussüsteem

Immuunsussüsteem on rakkude kogum, mida oluliselt mõjutab vananemine. See on põhjus, miks vanusega muutub immuunsussüsteem erinevatele stiimulitele vähem reageerivaks. Seetõttu on eakad nakkushaigustele vastuvõtlikumad ning taastuvad pikema aja jooksul, reageerivad vaktsiinile halvemini ning on enam vastuvõtlikud vähile ja teatud autoimmuunhaigustele.

⁠Kuidas immuunsussüsteem vanusega muutub?

Immuunsussüsteemi funktsioneerimise vähenemine on kõige enam uuritud vananemise tagajärg. Eakate immuunsussüsteemil on kehvem vastus uute haiguste tekitajate suhtes või isegi nende haigustekitajate suhtes, millega nad varem juba on kokku puutunud. Sellest tulenevalt on eakad vastuvõtlikumad nakkushaiguste suhtes, näiteks gripi. Teisest küljest on kaasasündinud immuunsussüsteemi funktsioneerimisest tingitud põletikud intensiivsemad ning kestavad kauem. Seetõttu põevad vanemad inimesed sagedamini põletikulisi haigusi, näiteks kardiovaskulaarsed haigused, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi ja artroos.

⁠Kaitse end nakkushaiguste eest vaktsiiniga

Nakkushaigustesse haigestumise riski on võimalik vähendada vaktsineerimisega. Gripp on ülimalt nakkav viiruslik haigus, mis on kõige suuremaks ohuks just eakatele, kuni 5-aastastele lastele ning rasedatele, sest nendes riskirühmades ilmneb haigus tavaliselt tõsisemal kujul. Seetõttu soovitavad eksperdid vaktsineerida. See hoiab ära nii haiguse tekke kui ka komplikatsioonid, mis sageli sellega kaasnevad.

Eakaid vaktsineerides vähendame oluliselt gripi tekkevõimalust, kuid kahjuks ei saa me täielikult tagada, et haigust kindlasti ei esine. Probleem seisneb selles, et vananemise tõttu ei reageeri eakate immuunsussüsteemi rakud vaktsiinile sama tugevalt kui noorematel, ning seetõttu haigestuvad mõned eakad vaktsineerimisest hoolimata. Siinkohal on oluline rõhutada- vaktsineerimine panustab kõige enam grippi haigestumise riski vähendamisse. Samal ajal on soovituslik järgida ka teisi juhiseid.

⁠Tervislik ja tasakaalustatud toitumine panustab immuunsussüsteemi paremasse funktsioneerimisse

Efektiivse immuunvastuse jaoks vajab keha palju energiat. Adekvaatse energiahulga tagamiseks peame õigesti toituma. Uuringud on tõestanud, et tasakaalustatud toitumine, mis hõlmab kõiki makro- (süsivesikud, valgud) ja mikrotoitaineid (mineraalid, vitamiinid), võib suurendada immuunsussüsteemi efektiivsust eakatel. Seda tähistas immuunrakkude parem vastus. Tõestati ka, et igapäevaselt vitamiine ja mineraale võtvad eakad reageerivad paremini vaktsineerimisele (nt gripi või pneumokoki infektsioonide vastu) ja toodavad rohkem antikehasid, millega keha infektsioonide vastu võitleb.

⁠Füüsiline aktiivsus mõjutab positiivselt immuunsussüsteemi

Paljud uuringud on tõestanud, et füüsiline aktiivsus mõjutab samuti immuunsussüsteemi funktsioneerimist. Seda tõestas ka Suzanne G. Leveille’i Ameerika Rahvuslikus Vananemise Instituudis korraldatud uuring. Uuringus osales 1365 naist vanuses 55 ̶ 80 aastat, kelle elustiili jälgiti kuue aasta jooksul. Selgus, et füüsiliselt aktiivsematel naistel oli väiksem infektsioonide, vähi ja kopsuhaiguste tekkimise risk.

Eksperdid on tõestanud, et füüsiliselt aktiivsete eakate immuunsussüsteem reageerib efektiivsemalt, kui satub kontakti haigustekitajaga. Erinevust füüsiliselt aktiivsete ja mitteaktiivsete eakate inimeste vahel näitab immuunrakkude erinev representatsioon, sest füüsiline aktiivsus stimuleerib immuunrakkude arvu ja aktiivsust. Need kaitsevad keha viiruslike ja bakteriaalsete infektsioonide eest, aga ka vähktõve muutuste eest.

Vananedes väheneb ka vaktsineerimise efektiivsus, sest immuunsussüsteem ei vasta vaktsiinile enam nii intensiivselt kui nooremas eas. Tuleb välja, et pikemas perspektiivis panustab vähemalt mõõdukas füüsiline aktiivsus vaktsiinide immuunvastuse paranemisse, ja tagab seega parema kaitse kahjulike viiruste ja bakterite eest.

⁠Kuidas saame täiendavalt stimuleerida immuunsussüsteemi funktsioneerimist?

Läbi ajaloo on mitmed kodus valmistatud ravimid nende positiivse mõju tõttu sisaldanud teatud seeneliike. Tänapäeval omistame selle eelkõige polüsahhariididele, mida kutsutakse beeta-glükaanideks (suured suhkrumolekulid, mis on erinevate seente koostisosa). On tõestatud, et need stimuleerivad immuunsussüsteemi funktsioneerimist.

Kahes Norra ja Briti ekspertide enam kui 100 vabatahtlikuga tehtud uuringus selgus, et beeta-glükaanid omavad positiivset mõju immuunsussüsteemi funktsioneerimisele ning stimuleerivad immuunrakkude tootmist ka eakatel. Beeta-glükaane saab omistada toidulisandite kujul ning üheks selliseks toidulisandiks on ka Defendyl-Imunoglukan P4H^®, mis sisaldab pöök-austerservikust saadud beeta-glükaane.

Allikad:

• Pinti M. i sur., 2016. Aging of the immune system – focus on inflammation and vaccination. European Journal of Immunology, 46(10): 2286-2301.
• Faragher R. i sur., 2014. Better immunity in later life: a position paper. Age (Dordr), 36(3): 9619.
• Bigley A.B. i sur., 2013. Can exercise-related improvements in immunity influence cancer prevention and prognosis in the elderly?
• Nikolich-Zugich J., 2014. The aging immune system: Challenges for the 21st Century. Seminars in Immunology, 24(5): 301-302.
• Pae M. i sur., 2012. The role of nutrition in enhancing immunity in aging. Aging and Disease, 3(1): 91-129.
• Senchina D.S. in Kohut M.L., 2007. Immunological outcomes of exercise in older adults. Clinical interventions in Aging, 2(1): 3-16.
• Smetana J. i sur., 2018. Influenza vaccination in the elderly. Human Vaccines & Immunotherapeutics, 14(3): 540-549.