doc. dr. Mateja Logar, dr. med.
specialistka infektologinja, Infekcijska klinika Ljubljana

Gripp: sümptomid, ravi, ennetamine

Gripp esineb meie elus sagedamini, kui me arvata oskame. Sloveenias mõjutab see epideemia ajal 150–300 inimest 100 000 elaniku kohta; see tähendab, et igal nädalal haigestub 3000–6000 inimest. Kuna me ise haigestume sellesse tõenäoliselt peaaegu igal aastal, ei piisa ainult selle sümptomite äratundmisest, vaid tuleb ka teada, kuidas seda ravida ja end selle eest kaitsta.

⁠Külmetus, gripp või tonsilliit?

Kui me pole kindlad, millesse oleme haigestunud, on parim moodus tugineda avalduvatele sümptomitele.

Enamus külmetusi algab järk-järgult: esineb nõrkustunnet, valu neelamisel, nohu, aevastamist, peavalu, söögiisu kadu. Külmetudes ei ole inimesel tavaliselt palavikku; erandiks on lapsed, kelle puhul levinud külmetus võib esineda ka koos palavikuga.

Gripp kulgeb hooajaliselt, seega on sügisel või hiliskevadel grippi haigestumise tõenäosus üsna väike. Erinevalt külmetusest algab gripp tavaliselt äkki: esinevad tugevad valud lihastes ning liigestes, külmavärinad, kõrge palavik, kuiv köha, valu silmades ja peavalu.

Tonsilliit võib samuti kõrget palavikku põhjustada. Veelgi iseloomulikum on tugev valu neelates ning suurenenud ja punetavad mandlid, mis lisaks võivad olla kaetud ka valge katuga.

Angiini sümptomitega kaasnevad sageli suurenenud lümfisõlmed kaelapiirkonnas ning alalõua all.

⁠⁠Kui ohtlik on gripp?

Kui me pole samal ajal mõnest teisest haigusest paranemas, läheb gripp tavaliselt üle ilma komplikatsioonideta ning see pole ohtlik.

Voodis lamamine pole gripist paranemiseks vajalik. Kui esineb palavik ja enesetunne on halb, siis on suuremast füüsilisest ning vaimsest stressist hoidumine soovituslik.

Pärast gripist tervenemist on soovituslik alustada normaalsete igapäevaste tegevustega järk-järgult. Eriti ettevaatlik tuleb olla talvel: külm õhk võib vallandada köha ja õhupuudust, sest viirused kahjustavad hingamisteede limaskesta, mis muidu kaitsevad tolmuosakeste ja viiruste eest.

⁠Millal minna arsti juurde?

Üldjuhul võime paraneda gripist arsti juurde minemata. Arst hindab, kas haiguse tõsisem kulg võiks vajada haiglaravi, teistel juhtudel spetsiifilisi ravimeid välja ei kirjutata. Gripp on viirusnakkus, mis ei allu antibiootikumiravile.

Arsti juurde tuleb minna vaid siis, kui ei õnnestu palavikku langetada, kui esineb lämbumistunnet / hingamisraskusi või kui haiguse kulg halveneb. Arsti juurde peab minema ka juhul, kui enesetunne paraneb, kuid siis tõuseb taas palavik ning köhides tuleb mädast lima. Sellisel juhul on tõenäoliselt lisaks tekkinud bakteriaalne infektsioon, mille vastu arst kirjutab välja sobivad antibiootikumid.

Kui inimese immunsussüsteem on hea ja füüsiline vorm korras, kestab gripp tavaliselt lühemat aega ning kulgeb kergemalt. Väikeste laste, vanurite ning kroonilist haigust põdevate inimeste puhul võib gripp kulgeda raskemalt ja kesta kauem. Gripi raskem vorm võib lisaks avalduda ka siis, kui algselt nakatume vaid ühe gripi alamtüübiga (igal aastal põhjustavad grippi erinevad viiruse alamtüübid).

⁠Gripi ravimid

Viirusnakkuse ravimine antibiootikumidega ei ole efektiivne. Seega pole spetsiifilisi ravimeid, mida gripi ravimisel kasutatakse. Siiski on võimalus ravida nakkuse sümptomeid.

Võimalus valida suure hulga valuvaigistite vahel, mis aitavad valu leevendada ning tugevamaks muudetud immunsussüsteem aitab samuti taastumist kiirendada. Viimastel aastatel on üha rohkem leitud tõendeid, et bioaktiivsed polüsahhariidid (immunoglükaan) parandavad oluliselt inimese immuunsussüsteemi funktsioneerimist. See pakub kehale kiiremat ja paremat kaitset külmetusse ja gripiviirustesse nakatumise eest.

⁠Gripi naturaalne ravi

Ravimtaimede ning nendest valmistatud ravimite kasutamisel peab olema ettevaatlik, sest need võivad sisaldada aineid, mis ei sobi teiste ravimitega hästi kokku. Alati on turvalisem võtta ravimeid, mis sisaldavad ainult ühte aktiivset koostisosa. Mitme aktiivse koostisosa kombinatsiooni korral on keeruline ennustada, milline on nende koosmõju. Igal juhul on mõistlik osta ravimeid apteegist, kus on ebasoodsate mõjude kohta võimalik küsida vastava haridusega apteekritelt.

⁠Gripi ennetamine

Grippi saab üsna efektiivselt ja turvaliselt ennetada vaktsineerides. Vaktsineerimine on tõhus novembris või detsembris, juba enne gripihooaega. Seejärel tuleks vaktsineeri taas igal järgneval aastal. Vaktsiin ei paku pikaajalist immuunsust, kuid samas töötab vaid nende gripi viiruse alamtüüpide vastu, mida vaktsiin sisaldab. Igal aastal võivad esineda viiruse erinevad alamtüübid, mistõttu ka vaktsiini koostis igal aastal muutub.

Kuigi vaktsiin on väga turvaline, ei ole see 100% efektiivne. Seetõttu võib jääda grippi hoolimata sellest, et inimene on vaktsineeritud. Eriliselt väheneb gripi ennetamise efektiivsus pärast vaktsineerimist eakatel – see ei tähenda, et vaktsineerimine oleks mõttetu.

Meil on võimalik end gripi ja külmetusviiruste eest kaitsta värskes õhus käies, sest kuiv õhk toas kuivatab meie limamembraane, võimaldades viirusel seeläbi kergemini meie kehasse siseneda. Samuti on arukas hoiduda rahvarohketest kohtadest, sest seal on suurem tõenäosus, et keegi on juba haige.

Gripi- ja külmetusviiruste eest on võimalik end kaitsta värskes õhus käies, sest kuiv õhk toas kuivatab meie limaskesta, võimaldades viirusel seeläbi kergemini kehasse siseneda. Samuti on arukas hoiduda rahvarohketest kohtadest, sest seal on suurem tõenäosus, et keegi on juba haige.

Eelkõige tuleb olla hoolas, säilitada head füüsilist vormi ja süüa tasakaalustatud toitu ning võimaldada endale piisavalt und ja puhkust. See on ainus võimalus säilitada tugev immuunsussüsteem, mis suudab vastu seista  viirustele ja bakteritele.