Dr. Tena Niseteo, univ. dipl. inž. živil. tehn.

Immuunsussüsteemi funktsioneerimine on väga oluline. Kas tead, kuidas see toimib?

Immuunsussüsteemi olemus on väga keeruline, kuid selle korraliku ja tugeva funktsioneerimise retsept on lihtne – korralik toitumine ja tervislik eluviis, mis hõlmab piisavat und, puhkamist ning taastavat füüsilist tegevust.

⁠Immuunsussüsteemi arenemine lastel

Immuunsussüsteem moodustub enne sündi – seda nimetatakse kaasasündinud või mittespetsiifiliseks immuunsussüsteemiks, mis on meie organismi esimene kaitseliin. Sündides saab laps ema mikrobioomi, millel on enda seede- ning hingamissüsteemid ja nahk, ning rinnaga toitmise kaudu saab laps jätkuvalt immuunsusrakke ning häid piimhappebaktereid, mis täiendavalt moodustavad immuunvastuse. Välismaailmaga kontaktis olles omandab laps niinimetatud spetsiifilise immuunsussüsteemi ning moodustab immuunrakke, mis kaitsevad keha spetsiifiliste antigeenide eest.

Immuunsussüsteemi funktsioneerimist mõjutab kogu ümbritsev maailm. Üle kõige keskkond, milles laps sündis ja kasvas, aga ka toit.

Õige toitumine ja aktiivne eluviis tagavad korraliku ja tugeva immuunsussüsteemi aluse ning arengu.

⁠Toit kui tugeva immuunsüsteemi looja

Toitudes sisalduvad toitaineid võivad otseselt mõjutada immuunsussüsteemi toimimist. Vitamiinid (nt vitamiin A, C, D, E ja B-kompleksid) ning mineraalid (nt tsink, seleenium ja eriti vask) reguleerivad immuunsussüsteemi. Vitamiinid ja mineraalid, läbi otsese või kaudse reaktsiooni, mõjutavad limamembraanide ja naha kaitsvaid funktsioone ning immuunrakkude moodustamist, nagu näiteks makrofaagid, neutrofiilid ja lümfotsüüdid.

⁠Mis mõjutab immuunsussüsteemi?

Immuunsussüsteemi mõjutab igal ajahetkel keskkond, milles viibime. Tasakaalustamatust võib põhjustada:

• vale toitumine;
• ebapiisav uni;
• ebapiisav või üleliigne füüsiline aktiivsus;
• kokkupuude halbade ilmastikuoludega.

Need tekitavad meie kehas stressi, mis on seetõttu vastuvõtlik infektsioonidele ning paljude haiguste tekkele.

⁠Tugev või nõrk immuunsussüsteem

Immuunsussüsteem reageerib kõikidele muutustele, luues spetsiifilist tüüpi ning arvu immuunrakke ja molekule, mistõttu on seda võimalik kirjeldada kui „hea” või „halb”, „tugev“ või „nõrk“. Võttes arvesse, et lääneriikide kultuur hõlmab sageli tasakaalustamatut elustiili, on immuunvastus sageli liiga nõrk või isegi täiesti sobimatu ning tagajärjed võivad olla sagedased infektsioonid ja haigused.

Immuunsussüsteemi abistamine

Teadlased hakkasid otsima looduslikke aineid, mida saadakse toidust ning taimedest, mis võivad täiendavalt parendada või moduleerida immuunsussüsteemi funktsioneerimist. Seetõttu räägitakse üha sagedamini ainetest, millel on immunomoduleeriv mõju – neid nimetatakse immunomodulaatoriteks.

Lisaks vitamiinidele ja mineraalidele omavad tugevat mõju immunomodulatoorset mõju head piimhappebakterid, polüfenoolid ning ained, nagu näiteks beeta-glükaanid. Lisaks ühendid, mida leidub teatud taimeliikides, nagu näiteks piparmünt, roosi juur, aroonia ning teised.

Immunomodulatoorne tegevus hõlmab immuunsussüsteemi stimuleerimist, et toota immuunrakke (leukotsüüte ja lümfotsüüte), teisest küljest vähendab see ebanormaalset või autoimmuunset vastust, kui immuunsussüsteem ründab enda keharakke või kudesid.

⁠Beeta-glükaanid

Ühed enim uuritud immunomodulatoorsed ained on beeta-glükaanid. Need on keerulised süsivesikud, mida looduslikult leidub pärmseentes ja seentes. Kliinilised uuringud on tõestanud, et seentest saadavad beeta-glükaanid (eriti pöök austri seentest) omavad oluliselt tugevamat terapeutilist mõju, võrreldes pärmseentest saaduga. Beeta-glükaanide funktsioneerimine avaldub kõige sagedamini makrofaagide (infektsioonide eest keha kaitsvad immuunsusrakud) aktiveerimisel. Ka selle kasvajavastast toimet teatakse samuti juba pikka aega.

Hoolitse oma immuunsussüsteemi eest, et see saaks hoolitseda sinu eest!