Asist. Taja Železnik Ramuta, mag. mikrobiol.

Kuidas areneb immuunsussüsteem lastel ning mis seda mõjutab?

Raseduse normaalse kulgemise tagamiseks on äärmiselt oluline, et lapse immuunsussüsteem ei reageeriks ema antigeenidele (immuunvastuse vallandavad molekulid). olukord muutub kohe pärast sündi – lapse immuunsussüsteem peab reageerima suurele hulgale keskkonnast tulenevatele faktoritele.

Immuunsussüsteem sünni ajal ja selle funktsioneerimine

Immuunsussüsteemi võib jagada kahte ossa: kaasasündinud ja omandatud immuunsussüsteem. Kaasasündinud immuunsussüsteem esindab esmast kaitseliini, sest kaitseb inimkeha bakterite, viiruste ja parasiitide sissetungi eest, kasutades füüsilisi takistusi (nt nahk), täiendavaid kaitsvaid mehhanisme (nt maohape) ja immuunrakke, mille ülesanne on kindlaks teha ja hävitada tundmatud mikroorganismid. Immuunrakud, mis osalevad kaasasündinud immuunvastuses, sisaldavad näiteks järgnevat: fagotsüüdid, basofiilid ja eosinofiilid. Ka naturaalsed tapjarakud arenevad juba raseduse ajal. Kõigest sellest hoolimata ei ole kaasasündinud immuunsussüsteem sünniks veel täielikult väljakujunenud ning selle funktsioneerimine on piiratud, võrreldes täiskasvanud inimese kaasasündinud immuunsussüsteemi funktsioneerimisega. Enneaegseid ohustavad veel rohkem bakteriaalsed ning viiruslikud infektsioonid, sest immuunrakkude arv raseduse viimases osas suureneb oluliselt.

Kaasasündinud immuunsussüsteemi vastus on kiire, kuigi mittespetsiifiline, ning pole nii efektiivne kui omandatud immuunsussüsteemi vastus. Arengu käigus puutuvad omandatud immuunsussüsteemi rakud, B-lümfotsüüdid ning T-lümfotsüüdid kokku molekulidega, mis on haigustekitajate koostisosad. Sellest tulenevalt tunnevad immuunrakud haigustekitajad järgmise kokkupuute ajal ära ning reageerivad, hoides ära haiguse arenemise. Lümfotsüüte toodetakse juba sünnieelse arengu ajal, kuid omandatud immuunsussüsteem areneb sünni ajal endiselt. Sellest tulenevalt on immuunsussüsteem imikutel vanemate laste ja täiskasvanutega võrreldes kehvem.

Immuunsussüsteem areneb lapsepõlves järk-järgult

Varajases lapsepõlves pakuvad peamist kaitset nakkushaiguste eest ema antikehad, mida laps saab raseduse ajal platsenta kaudu või juues emapiima. Lisaks ema antikehadele, saavad lapsed rinnaga toitmise ajal aineid, mis panustavad immuunsussüsteemi küpsemisse.

Aja möödudes suudab immuunsussüsteem tagada parema kaitse haigustekitajate vastu, sest immuunrakud on eelnevate viiruslike, bakteriaalsete ja parasiitide infektsioonide põhjal valmistunud laiaulatuslikuks antikehade kogumiseks, millega võitlevad infektsioonide vastu. Lisaks on immuunsussüsteemi funktsioneerimine paranenud mitmesuguste stiimulite tõttu. Näiteks kontakt toidu ja erinevate molekulidega, mida sisse hingame, ning infektsioonide riski on oluliselt vähendanud vaktsineerimine, sest nii arenevad lastel antikehad eluohtlike haigustekitajate vastu. Sellest tulenevalt pakub immuunsussüsteem head kaitset infektsioonide vastu täiskasvanueas, kuid hakkab küpses eas nõrgenema.

Tervislik toitumine panustab oluliselt immuunsussüsteemi funktsioneerimisse

Immuunsussüsteemi optimaalseks funktsioneerimiseks on vajalik tervislik toitumine, mis tagab kõik vajalikud makro- ja mikrotoitained. Mikrotoitained mängivad olulist rolli immuunsussüsteemi funktsioneerimises, sest vitamiinid ja mineraalid (nt vitamiin A, C, D, B2, B12, foolhape, raud, tsink) panustavad immuunrakkude arvu suurendamisse ning aktiivsusesse, ning stimuleerivad antikehade tootmist, millega keha infektsiooni vastu võitleb. Samal ajal on oluline, et me ei tarbiks mikrotoitaineid soovituslikust päevasest annusest rohkem, sest liiga suur hulk teatud mikrotoitaineid võib immuunsussüsteemi funktsioneerimist vähendada.

Piisav uni tagab hea tervise

Kui teadlased jälgisid une pikkuse mõju laste tervisele, siis nad avastasid, et unepuudus viib sageli suurenenud kehakaaluni, mis võib tekitada teisi haigusi. Unepuudus on samuti seotud õppimisprobleemide ning emotsionaalsete ja/või käitumuslike probleemidega. Unepuudus mõjutab ka immuunsussüsteemi, sest viib teatud tüüpi immuunrakkude arvu ja immuunrakkude sekreteeritud toimeaine hulga vähenemiseni.

Mikrobiota mõju immuunsussüsteemile

Terminiga mikrobioota oleme tähistanud mikroorganismide gruppi, mis asustavad teatud elupaika, nt sooli (soolestiku mikrobioota). Arvukad inimkeha asustavad bakterid on erakordselt olulised tervisliku seedimise ja oluliste toitainete omistamise seisukohalt (nt teatud vitamiinid) ning mõjutavad ka immuunsussüsteemi arengut. Mikrobioota olulisust immuunsussüsteemi arengus näitasid ka uuringud, kus jälgiti steriilses keskkonnas sündinud ja kasvatatud hiirte arengut. Nendel hiirtel puudus enda mikrobioota. Tuli välja, et need loomad kannatasid immuunsüsteemi puudulikkuse käes ning nende tervislik seisund paranes juba mõne päeva möödudes, kui nad oli kokku puutunud normaalse mikrobiootaga.

Uuringud on avastanud probiootikumide tarbimise erinevaid positiivseid toimeid tervetele täiskasvanutele, sealhulgas esines positiivne mõju ka immuunsussüsteemile. Teatud uuringud on tõestanud ka probiootikumide tarbimise positiivset mõju laste tervisele. Hetkel tuleb rõhutada, et mitte kõik probiootikumid pole ühesugused ja see on põhjus, miks peame valima need, mis kliiniliste uuringute tulemuste kohaselt on turvalised ja lastele sobivad. Ühed kõige enam testitud probiootilised tüved on Lactobacillus rhamnosus GG. On kindlaks tehtud, et seda probiootilist tüve tarbinud lapsed taastusid kõhulahtisusest kiiremini. Lisaks vähendas probiootikumide tarbimine keskkõrvapõletikku ning ülemiste hingamisteede infektsioonidesse haigestumise riski – nina limaskesta, paranasaalsete urgete, põskkoopa- ja neelupõletikud.

Immuunsussüsteemi funktsioneerimist stimuleerib ka immunomodulaatorite tarbimine

Immunomodulaatorid on ained, mis mõjutavad immuunsussüsteemi funktsioneerimist, ja sisaldavad kurkumit, aaloed, ženšenni ja beeta-glükaane. Uuringud on tõestatud, et sellest nimekirjast on beeta-glükaanidel kõige suurem immunomoduleeriv mõju. Beeta-glükaanid on naturaalsed polüsahhariidid (suhkrud), mida leidub teatud seentes ja pärmis, ning mõjutavad vastsündinu immuunrakke ja omandatud immuunsussüsteemi.

Teadlased Louisville’i Ülikooli patoloogia ja laboratoorse meditsiini osakonnast on tõestanud, et beeta-glükaanide tarbimine mõjutab laste immuunsussüsteemi. Nad kaasasid uuringusse 40 last, kes võtsid beeta-glükaane toidulisandi kujul iga päev ühe kuu jooksul. Selle aja jooksul jälgisid teadlased antikehade arvu ja laste üldist heaolu.

Lastele sobivad toidulisandid, mis sisaldavad pöök-austerservikust eraldatud naturaalset polüsahhariidi (beeta-glükaan), on Defendyl-Imunoglukan P4H® Junior.